Nagu alati, toimub iga päev liiga palju, et kõike ära mainida, aga loodan, et see väike lõik tervikust annab sulle ülevaate tavalisest päevast (ja kuust) sinu lapse Montessori klassiruumis. Need võivad olla ka tunniideedeks koduõpet tegevatele vanematele.
Pühadeaeg on selja taga ja lapsed on koolis tagasi, värsked ja elevil tööd tegema. Detsembris oli vanema astme õpilastel tund erinevatest maa- ja veevormidest. See tund tekitas küsimuse: kuidas tekivad mäed ja teised maavormid? Küsimus viis omakorda aruteluni maavärinate, vulkaanide, Tulevöö ja globaalse soojenemise üle. Iga õpilane nõustus uurima üht küsimust ja koostama oma leidudest ettekande. Uurimistööd nendel ja teistel huvitavatel teemadel on nüüd lõppjärgus ning pärast tänast prooviesitust ja kaaslaste tagasisidet on vanemad õpilased innukad seda kolmapäeval ülejäänud klassiga jagama.
Bioloogiatunde, mis sügisel kutsusid õue avastama, asendavad nüüd sisetegevused loodusteaduste nurgas. Alustasime oma seiklust loodusteaduses vestlusega sellest, mida tähendab teadusliku katse tegemine, arutades teadusliku meetodi samme: esita küsimus, tee taustauuringut, püstita hüpotees, pane see proovile (katset tehes), analüüsi oma andmeid, tee järeldus ja anna tulemustest teada. Ma esitasin algküsimuse: milline neist kolmest materjalist on kõige poorsem? Juurtega rohi, hein või liiv? Õpilaste ülesanne oli välja mõelda, kuidas ülejäänud samme läbi viia. Lapsed pusisid selliste probleemidega nagu:
- kuidas muuta tingimused võrdseks;
- kuidas leida ühesuguseid anumaid, mis hoiaksid kolme materjali, kuid laseksid vedelikul läbi imbuda;
- kuidas mõõta igaühe poorsust?
Vaid minimaalse juhendamisega said meie õpilased kõigist takistustest üle ja viisid edukalt lõpuni mitu vooru neid katseid, jõudes iga kord sama lõppvastuseni: hein on neist kolmest kõige poorsem!
Kuigi see eelmainitud loodusteaduse katse hõlmas peamiselt vanema astme õpilasi, haaras teine katse — kapillaartõusu ja kromatograafiaga (järg detsembris tehtud katsele) — eile suurema osa päevast kaasa kogu meie klassi, sest igaüks pidi katse (mitu korda) täiesti iseseisvalt läbi tegema! Ja kuigi neid loodusteaduse katseid (ja paljusid tulevasi) valmistavad õpetajad ette mõne arutlusel oleva teema toetamiseks, on Montessori õpilastel õnn valida ükskõik millisel nädalapäeval terve aasta jooksul töötamiseks mõni klassis saadaolevast 50-st või enamast loodusteaduse katsest!
Üks lasterühm uuris usinalt merisigade ajalugu, toitumisharjumusi ja elupaiganõudeid. Kogu töö oli muidugi otseselt suunatud meie klassi lemmiklooma, merisiga Danny elu paremaks muutmisele. Mõned suured avastused, mis selle uurimise käigus esile kerkisid: Danny ei ole siga ega pärine ta ka Guineast. :) Pärast mõningast ettevalmistust olid need õpilased innukad jagama oma vastleitud teadmisi (ja oma lemmiklooma) lasteaia- ja maimikurühmadega ning leppisid kokku aja, et igas rühmas käia ja oma leide tutvustada. (Kodus kasuta publikuna külla tulnud sugulasi. :)
Veel üks imeline viis loodetavasti lühikese talve aja veetmiseks on lugeda raamatuid. Klassis oleme igaks päevaks pärast vahetundi eraldanud spetsiaalse lugemisaja; sellegipoolest on ühegi päeva jooksul raske leida hetke, mil vähemalt paar õpilast raamatuid EI kasutaks. Lisaks on igapäevaselt 10–15 minutit ajaloo lugemist ja vestlusi. Iidsete kultuuride uurimine võimaldab lastel avastada tolleaegseid inimlikke vajadusi ja kalduvusi ning võrrelda neid meie oma aja ja kultuuri kalduvuste ja vajadustega.
Need on muidugi näited minu suure Montessori klassiruumi igapäevaelust, kus õpilased inspireerivad ja mõjutavad üksteise töövalikuid. Lapsed aga tahavad õppida kõikjal, kus nad on. Kodus, kus on vaid üks või kaks last, saad sina selle sädeme süüdata! Miks mitte alustada juba täna köögijääkidest toasiseaeda? (vaata fotot)