Kuidas minu teekond algas

Minu nimi on Merike Safka ja ma olen olnud Montessori kogukonna liige, ühel või teisel moel, peaaegu 20 aastat. Dr Montessori on mulle suur inspiratsioon ja tema töö on muutnud mu elu. Olen aukartuses tema vaatlusoskuse ja teadmiste sügavuse ees, millele toetudes ta lõi teooria ja töötas välja materjalid, mida oleme nüüdseks üle sajandi suure eduga kasutanud. Olen igavesti tänulik ka oma mõlemale koolitajale, dr Rita Zenerile ja dr Kay Bakerile, kes väsimatult vastasid mu lõpututele küsimustele ja selgitasid kõiki Montessori õpetajaks olemise nüansse. Pärast 20 aastat praktikat tunnen, et nüüd on minu kord midagi tagasi anda.

Leidsin Montessori (kooli ja meetodi) 2000. aasta septembris ega ole kordagi tagasi vaadanud. Panin oma 3-aastase poja kohe lasteaiarühma (primary) ja kandideerisin ise abiõpetaja kohale. Kolme aastaga olin omandanud AMI primary-taseme õpetajakutse ja asusin tööle rühma juhendajana. Järgmise kümne aasta jooksul oli mul rõõm juhendada igal aastal umbes 25–33 lasteaiaealist tüdrukut ja poissi ning olla igal aastal tunnistajaks paljude laste plahvatuslikule kirjutama- ja lugemahakkamisele. Kui mu oma lapsed — ja ka paljud mu õpilased — olid liikunud edasi algklassidesse, kasvas minus suur uudishimu elementary-programmi vastu. Kuidas arendas dr Montessori seda imelist meetodit edasi järgmistel õppeastmetel? Kandideerisin AMI elementary-koolitusele La Jollas Californias ning praegu on käimas mu kuues aasta 6–12-aastaste klassi juhendajana. Minu klass on nende kuue aastaga kasvanud 20 õpilaselt 30-le ja ma armastan oma tööd väga.

Montessori õpetajaks olemine on andnud mu elule sügavama tähenduse, kui oleksin osanud loota. Naudin oma töö iga osa ja tunnen rõõmu lastega suhtlemisest; iga päev midagi uut õppida hoiab selle värskena. Olen leidnud, et klassiruumis ette tulevad katsumused jäävad enamasti nähtud kordaminekute varju.

Jagaksin väga hea meelega seda vaimustust, mida selle meetodi vastu tunnen, nii huvitatud lapsevanemate, õpilaste kui ka Montessori õpetajatega.

Soojade tervitustega,
Merike